Tervisekaitse savide ja keraamika toorainetega töötades
Savide koostisest lähtuvalt võib öelda, et nende käsitsemine ei ole ohtlik tervisele ja enamasti pole seda isegi seedekulglasse sattumine. Kuid savimassid ja nende toorained võivad sageli kahjustada hingamisteid, eriti kui ei järgita lihtsaidki ettevaatusabinõusid. Selles osas loetakse ränidioksiidi kristalle, mis keraamikas esinevad peamiselt pulbrilise kvartsi või flindi kujul, kõige ohtlikemaks. Ta tekitab haigust nimega silikoos, mida varem seostati enim kaevandustega, kuid tänapäeval nii keraamika- kui ka teiste tolmu tekitavate tööstustega.
Silikoos on ise harva surma põhjustav, kuid tema põdejad on tunduvalt vastuvõtlikumad teistele, surma põhjustavatele, kopsuhaigustele. Silikoosi haigustunnuseks on kopsude sidekoe vohamine, mis põhjustab hingeldamist, kroonilist köha, valu rinnas ja eriti väsimust ning jõu puudust füüsilise töö tegemisel. Esmaste sümptomite tekkimise aeg (kuuest kuust kuni 10–20 aastani) sõltub ränitolmu kontsentratsioonist õhus ja osakeste suurusest. Mida kõrgem on kontsentratsioon ja mida väiksemad on osakesed, seda vähem aega kulub silikoosisümptomite ilmnemiseks.
Varem ei olnud silikoos eriti keraamikute haigus, sest savi toorained ei olnud nii peeneks jahvatatud kui tänapäeval ja sageli olid kasutatavad savid, põllupagu ja liiv veidi niisked. Jämedamad osakesed jäävad tavaliselt kinni juba ninakäikudesse ja bronhiaalteede ülemistesse osadesse, kust nad välja köhitakse või alla neelatakse. Peenemad osakesed aga pääsevad sellest karvakeste filtrist läbi ja tungivad kopsu alveoolidesse, kus nad ladestuvad, sest seal pole mehhanismi nende eemaldamiseks. Nii muutuvad nad kopsukoele pidevaks ärritajaks, põhjustades sidekoe vohamist. Tänapäeval on enamus tooraineid pakitud tolmkuivadena ja näiteks mõnede savide koostises on 75% osakestest väiksemad kui 0,5 mikronit, pääsedes hõlpsalt organismi kaitsemehhanismist läbi. Ohtlikud on ka kaoliinvillad, milledest võib peeni osakesi eralduda mitte ainult otsesel käsitsemisel, vaid ka lahtiselt hoiustamisel.
Lisaks ränidioksiidile on ohtlik asbest, mida veel XX sajandi lõpul keraamika ahjude valmistamisel kasutati.
Et vältida tolmust tingitud kahjustusi, tuleb tolmused tööd (kaalumine, savide-glasuuride kokkusegamine) kindlasti toimetada tõmbekapis. Liivapaberiga esemete lihvimine tuleks üldse ära unustada või vajadusel teha ka seda tõmbekapis, aga mitte teiste inimeste juuresolekul ühises tööruumis. Kindlasti kasutada tolmumaski, mis peab kinni ka osakesed suurusega 0,4–0,6 mikronit, ehk maske märgistusega vähemalt FFP2 (USAs klass 95). Vähemalt iga tööpäeva lõpus tuleb veega puhastada nii põrandad kui töölaud.
Et vältida ohtusid, mis tulenevad mürgiste toorainete kasutamisest keraamikas nii massi värvimisel, glasuurides kui põletades, tuleb järgida järgmisi lihtsaid reegleid:
1. kasutada kummikindaid nii savimasse värvides, glasuurides kui glasuuritud esemeid ahju pakkides;
2. glasuurid segada kokku tõmbekapis või äratõmbeava juures;
3. kuivi tooraineid lahtiselt mitte hoida;
4. mitte süüa-juua töökojas, eriti mitte glasuurides või neid valmistades;
5. vältida küdeva ahju juures viibimist ja peale põletust tuulutada ruum; ka rakupõletust tehes vältida alla tuult viibimist.
Savide koostisest lähtuvalt võib öelda, et nende käsitsemine ei ole ohtlik tervisele ja enamasti pole seda isegi seedekulglasse sattumine. Kuid savimassid ja nende toorained võivad sageli kahjustada hingamisteid, eriti kui ei järgita lihtsaidki ettevaatusabinõusid. Selles osas loetakse ränidioksiidi kristalle, mis keraamikas esinevad peamiselt pulbrilise kvartsi või flindi kujul, kõige ohtlikemaks. Ta tekitab haigust nimega silikoos, mida varem seostati enim kaevandustega, kuid tänapäeval nii keraamika- kui ka teiste tolmu tekitavate tööstustega.
Silikoos on ise harva surma põhjustav, kuid tema põdejad on tunduvalt vastuvõtlikumad teistele, surma põhjustavatele, kopsuhaigustele. Silikoosi haigustunnuseks on kopsude sidekoe vohamine, mis põhjustab hingeldamist, kroonilist köha, valu rinnas ja eriti väsimust ning jõu puudust füüsilise töö tegemisel. Esmaste sümptomite tekkimise aeg (kuuest kuust kuni 10–20 aastani) sõltub ränitolmu kontsentratsioonist õhus ja osakeste suurusest. Mida kõrgem on kontsentratsioon ja mida väiksemad on osakesed, seda vähem aega kulub silikoosisümptomite ilmnemiseks.
Varem ei olnud silikoos eriti keraamikute haigus, sest savi toorained ei olnud nii peeneks jahvatatud kui tänapäeval ja sageli olid kasutatavad savid, põllupagu ja liiv veidi niisked. Jämedamad osakesed jäävad tavaliselt kinni juba ninakäikudesse ja bronhiaalteede ülemistesse osadesse, kust nad välja köhitakse või alla neelatakse. Peenemad osakesed aga pääsevad sellest karvakeste filtrist läbi ja tungivad kopsu alveoolidesse, kus nad ladestuvad, sest seal pole mehhanismi nende eemaldamiseks. Nii muutuvad nad kopsukoele pidevaks ärritajaks, põhjustades sidekoe vohamist. Tänapäeval on enamus tooraineid pakitud tolmkuivadena ja näiteks mõnede savide koostises on 75% osakestest väiksemad kui 0,5 mikronit, pääsedes hõlpsalt organismi kaitsemehhanismist läbi. Ohtlikud on ka kaoliinvillad, milledest võib peeni osakesi eralduda mitte ainult otsesel käsitsemisel, vaid ka lahtiselt hoiustamisel.
Lisaks ränidioksiidile on ohtlik asbest, mida veel XX sajandi lõpul keraamika ahjude valmistamisel kasutati.
Et vältida tolmust tingitud kahjustusi, tuleb tolmused tööd (kaalumine, savide-glasuuride kokkusegamine) kindlasti toimetada tõmbekapis. Liivapaberiga esemete lihvimine tuleks üldse ära unustada või vajadusel teha ka seda tõmbekapis, aga mitte teiste inimeste juuresolekul ühises tööruumis. Kindlasti kasutada tolmumaski, mis peab kinni ka osakesed suurusega 0,4–0,6 mikronit, ehk maske märgistusega vähemalt FFP2 (USAs klass 95). Vähemalt iga tööpäeva lõpus tuleb veega puhastada nii põrandad kui töölaud.
Et vältida ohtusid, mis tulenevad mürgiste toorainete kasutamisest keraamikas nii massi värvimisel, glasuurides kui põletades, tuleb järgida järgmisi lihtsaid reegleid:
1. kasutada kummikindaid nii savimasse värvides, glasuurides kui glasuuritud esemeid ahju pakkides;
2. glasuurid segada kokku tõmbekapis või äratõmbeava juures;
3. kuivi tooraineid lahtiselt mitte hoida;
4. mitte süüa-juua töökojas, eriti mitte glasuurides või neid valmistades;
5. vältida küdeva ahju juures viibimist ja peale põletust tuulutada ruum; ka rakupõletust tehes vältida alla tuult viibimist.
