Raudoksiid savis
Raudoksiid esineb kolmel kujul:
must FeO, punane Fe2O3 ja pruun Fe3O4.
Ka toore savi toonist on näha millist raudoksiidi ta sisaldab: kollakas-punakas savis on tegemist peamiselt raud(III)oksiidiga ja sinakate-hallikate savide puhul raud(II)oksiidiga.
Raua kogus võib savides ja savimassides olla väga erinev. Kõige vähem on teda portselanis, veidi enam heledas kivinõusavis, enamasti vastavalt 0,1% ja 2%. Madalkuumuse punasavides on rauda 5-8% ja põletuse tulemus hapnikurikkas keskkonnas on oranžist pruunini, olenemata sellest mis värvi on toores savi.
Üldiselt võib raua sisaldus savis olla isegi kuni 15% ilma et ta deformeeruks, kuid ainult hapnikurikka põletuse puhul (ehk siis kui savi sisaldab Fe2O3). Kuid ei tohi unustada et savis on ka teisi sulandajaid, mille kogus madalkuumussavis võib olla küllaltki suur (K ja Na on sulandajad alates 600°C ;Ca sulandaja alates 1100°C ja Mg 1170°C).
Hapnikuvaeses keskkonnas põletades muutuvad savid halliks, sest neis sisalduv raudoksiid on seal enamuses kujul FeO. Raud(II)oksiid on tugev sulandaja juba alates 900°C. Nii deformeeruvad üle 10% raudoksiidi sisaldavad savid hapnikuvaeses põletuses, kuigi samal temperatuuril hapnikurikkas põletuses nendega seda ei toimunud. Kui hapnikurikkas keskkonnas on sulandajateks vaid savimassis sisalduvad Na, K, Ca ja Mg, siis reduktsioonis lisandub sulandaja FeO.
Põletuses toimub järgnev: savimassis ja ahju keskkonnas olev süsinik ja süsinikoksiid võtavad Fe2O3 -It ehk raud(III)oksiidilt ära hapniku, et moodustada CO2 ja järele jääb must FeO. Kui põletus on hapnikurikas, ei pea C või CO võtma süsihappegaasi moodustamiseks hapnikku ära Fe2O3-lt, sest ta saab seda piisavalt ahju keskkonnast. Tulemuseks on kollased-punased toonid, sest ka massis olev FeO saab endaga siduda hapnikku Fe2O3 moodustamiseks.
Glasuuris oleva raudoksiidiga toimub põhimõtteliselt sama protsess.
Raudoksiid esineb kolmel kujul:
must FeO, punane Fe2O3 ja pruun Fe3O4.
Ka toore savi toonist on näha millist raudoksiidi ta sisaldab: kollakas-punakas savis on tegemist peamiselt raud(III)oksiidiga ja sinakate-hallikate savide puhul raud(II)oksiidiga.
Raua kogus võib savides ja savimassides olla väga erinev. Kõige vähem on teda portselanis, veidi enam heledas kivinõusavis, enamasti vastavalt 0,1% ja 2%. Madalkuumuse punasavides on rauda 5-8% ja põletuse tulemus hapnikurikkas keskkonnas on oranžist pruunini, olenemata sellest mis värvi on toores savi.
Üldiselt võib raua sisaldus savis olla isegi kuni 15% ilma et ta deformeeruks, kuid ainult hapnikurikka põletuse puhul (ehk siis kui savi sisaldab Fe2O3). Kuid ei tohi unustada et savis on ka teisi sulandajaid, mille kogus madalkuumussavis võib olla küllaltki suur (K ja Na on sulandajad alates 600°C ;Ca sulandaja alates 1100°C ja Mg 1170°C).
Hapnikuvaeses keskkonnas põletades muutuvad savid halliks, sest neis sisalduv raudoksiid on seal enamuses kujul FeO. Raud(II)oksiid on tugev sulandaja juba alates 900°C. Nii deformeeruvad üle 10% raudoksiidi sisaldavad savid hapnikuvaeses põletuses, kuigi samal temperatuuril hapnikurikkas põletuses nendega seda ei toimunud. Kui hapnikurikkas keskkonnas on sulandajateks vaid savimassis sisalduvad Na, K, Ca ja Mg, siis reduktsioonis lisandub sulandaja FeO.
Põletuses toimub järgnev: savimassis ja ahju keskkonnas olev süsinik ja süsinikoksiid võtavad Fe2O3 -It ehk raud(III)oksiidilt ära hapniku, et moodustada CO2 ja järele jääb must FeO. Kui põletus on hapnikurikas, ei pea C või CO võtma süsihappegaasi moodustamiseks hapnikku ära Fe2O3-lt, sest ta saab seda piisavalt ahju keskkonnast. Tulemuseks on kollased-punased toonid, sest ka massis olev FeO saab endaga siduda hapnikku Fe2O3 moodustamiseks.
Glasuuris oleva raudoksiidiga toimub põhimõtteliselt sama protsess.
