Savimineraalid
Geoloogias nimetatakse saviks valdavalt savimineraalidest koosnevat setet, mille tera suurus jääb alla 2 μm (mikromeetri) ehk 0,002 mm.
Savimineraalide teke on reeglina päevakivide keemilise murenemise tulemus.
Murenemine jaotatakse tavaliselt porsumiseks ja rabenemiseks ehk keemiliseks ja füüsikaliseks murenemiseks. Valdav osa murenemisest on porsumine. Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, lahustumise vm reaktsiooni tagajärjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võivad porsumise teel kujuneda uued, antud tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid).
Geoloogias nimetatakse saviks valdavalt savimineraalidest koosnevat setet, mille tera suurus jääb alla 2 μm (mikromeetri) ehk 0,002 mm.
Savimineraalide teke on reeglina päevakivide keemilise murenemise tulemus.
Murenemine jaotatakse tavaliselt porsumiseks ja rabenemiseks ehk keemiliseks ja füüsikaliseks murenemiseks. Valdav osa murenemisest on porsumine. Porsumine on näiteks kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, lahustumise vm reaktsiooni tagajärjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võivad porsumise teel kujuneda uued, antud tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid).
