Savi füüsikalised omadused
Savi on kristallilise struktuuriga mineraal, mille osakesed (kristallid) on lapikud ja lihtsustatult kuusnurksed.
Savi kristallid on väga erineva suurusega. Väikseim on pallsavi kristall, suurimad kristallid on kaoliinil ja mõnedel tulekindlatel savidel. Osakeste suurus võib erineda üle 20 korra.
Savi on kristallilise struktuuriga mineraal, mille osakesed (kristallid) on lapikud ja lihtsustatult kuusnurksed.
Savi kristallid on väga erineva suurusega. Väikseim on pallsavi kristall, suurimad kristallid on kaoliinil ja mõnedel tulekindlatel savidel. Osakeste suurus võib erineda üle 20 korra.
Elektonmikroskoobi pilt savikristallide hunnikust
http://www.sci.qut.edu.au/profiles/frost/graphics/single_kaolinite.jpg
http://www.sci.qut.edu.au/profiles/frost/graphics/single_kaolinite.jpg
Savi plastilisus tuleneb ta kristalli lapikust kujust (erinevalt näiteks liivast, millel on ümar kuju). Neid hoiab koos nii pindpinevus kui elektrostaatiline külgetõmme. Plastilises olekus savi osakeste vahel olev vesi võimaldab libisemist, kuid takistab eraldumist.
Osakeste suurusest tuleneb ka omadus, et peeneteraline savi kahaneb kuivades rohkem kui jämedateraline.
Osakeste lapikust kujust tuleneb, et saviesemed kahanevad ühtepidi rohkem kui teistpidi.
Osakeste suurusest tuleneb ka omadus, et peeneteraline savi kahaneb kuivades rohkem kui jämedateraline.
Osakeste lapikust kujust tuleneb, et saviesemed kahanevad ühtepidi rohkem kui teistpidi.
