Savide liigid
Lisaks savimineraalidele kuuluvad savide koostisse veel mitmesugused lisandid.
Esmased (primaarsed) savid
Savisid, mis jäid oma tekkekohta, nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks.
Olulisim neist on kaoliniidist saadav kaoliin. Esmased savid sisaldavad vähem lisaaineid kui teisesed savid ja on üldiselt jämedamateralised.
Esmaste savide hulka loetakse ka bentoniit, mis on erinevalt kaoliinist peeneteraline ja kujunenud montmorilloniidist.
Teisesed (sekundaarsed) savid
Savisid, mis nende tekkekohast vee, jääliustike ja tuule mõjul teise kohta kanti, kus nad maha (tavaliselt lohkudesse) settisid, nimetatakse teisesteks savideks. Mõnikord kattusid nad maatekkeliste protsesside tõttu uuesti kivimitega. Neid on hõõrutud, uhutud, külmutatud ja taas sulatatud ning oma teel on nad endaga kaasa haaranud mitmeid lisandeid (leelismetallid, kaltsium, raud jm). Nad on peeneteralisemad ja seetõttu plastilisemad kui esmased savid, kuid lisandid on teinud nad sulavamaks ja sageli värvilt tumedamaks. Kõige levinum lisand on raud, mis muudab toore savi kreemikaks, halliks või eri tooni pruuniks.
Teiseste savide hulka kuulub enamus savisid:
Lisaks savimineraalidele kuuluvad savide koostisse veel mitmesugused lisandid.
Esmased (primaarsed) savid
Savisid, mis jäid oma tekkekohta, nimetatakse esmasteks ehk primaarseteks.
Olulisim neist on kaoliniidist saadav kaoliin. Esmased savid sisaldavad vähem lisaaineid kui teisesed savid ja on üldiselt jämedamateralised.
Esmaste savide hulka loetakse ka bentoniit, mis on erinevalt kaoliinist peeneteraline ja kujunenud montmorilloniidist.
Teisesed (sekundaarsed) savid
Savisid, mis nende tekkekohast vee, jääliustike ja tuule mõjul teise kohta kanti, kus nad maha (tavaliselt lohkudesse) settisid, nimetatakse teisesteks savideks. Mõnikord kattusid nad maatekkeliste protsesside tõttu uuesti kivimitega. Neid on hõõrutud, uhutud, külmutatud ja taas sulatatud ning oma teel on nad endaga kaasa haaranud mitmeid lisandeid (leelismetallid, kaltsium, raud jm). Nad on peeneteralisemad ja seetõttu plastilisemad kui esmased savid, kuid lisandid on teinud nad sulavamaks ja sageli värvilt tumedamaks. Kõige levinum lisand on raud, mis muudab toore savi kreemikaks, halliks või eri tooni pruuniks.
Teiseste savide hulka kuulub enamus savisid:
- tulekindlad savid (enamasti väheplastilised savid, sulamispunkt 1580–1700°C)
- raskestisulavad savid (kivinõusavid, pallsavid, sulamispunkt 1350–1580°C)
- kergestisulavad savid (mergelsavid, rasvased punasavid, sulamispunkt 1100–1350°C).
