Savi kaevandamine ja töötlemine
Enamus savi leiukohti asuvad pinnakatte lähedal ja nii on neid lihtne kaevandada. Kaevandatud savi tuleb esmalt tükeldada ja puhastada suuremast prahist. Siis savi kuivatatakse ja peenestatakse. Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega.
Portselanid ja teised valged massid segatakse tavaliselt kokku juba kuivadest ja eeltöödeldud toorainetest (pallsavi, kaoliin, kvarts, põldpagu) suuremas mahutis koos veega. Seejärel vedel mass jälle sõelutakse ja magnetite abil eemaldatakse rauatükikesed. Savilobri mahutis seismise ajal lahustub vette ligikaudu pool savi toorainetes sisaldunud vees lahustuvatest sooladest, millest enamus eraldatakse koos veega järgneva kuivatusprotsessi käigus.
Vormimismassi saamiseks võib lobrit kuivatada kipsvannis, nõrutada riidest kotis või lasta läbi filterpressi. Tööstuses kasutatakse viimast moodust. Saadud savikoogid on servadest kuivemad ja keskelt pehmed ning ühtlase ja õhumullideta massi saamiseks lastakse need läbi vaakumpressi. Kuna vaakumpressid on suhteliselt kallid, kasutatakse väiksemates töökodades sageli segupressi ning saadud mass sõtkutakse õhu eraldamiseks käsitsi läbi.
Enamus savi leiukohti asuvad pinnakatte lähedal ja nii on neid lihtne kaevandada. Kaevandatud savi tuleb esmalt tükeldada ja puhastada suuremast prahist. Siis savi kuivatatakse ja peenestatakse. Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega.
Portselanid ja teised valged massid segatakse tavaliselt kokku juba kuivadest ja eeltöödeldud toorainetest (pallsavi, kaoliin, kvarts, põldpagu) suuremas mahutis koos veega. Seejärel vedel mass jälle sõelutakse ja magnetite abil eemaldatakse rauatükikesed. Savilobri mahutis seismise ajal lahustub vette ligikaudu pool savi toorainetes sisaldunud vees lahustuvatest sooladest, millest enamus eraldatakse koos veega järgneva kuivatusprotsessi käigus.
Vormimismassi saamiseks võib lobrit kuivatada kipsvannis, nõrutada riidest kotis või lasta läbi filterpressi. Tööstuses kasutatakse viimast moodust. Saadud savikoogid on servadest kuivemad ja keskelt pehmed ning ühtlase ja õhumullideta massi saamiseks lastakse need läbi vaakumpressi. Kuna vaakumpressid on suhteliselt kallid, kasutatakse väiksemates töökodades sageli segupressi ning saadud mass sõtkutakse õhu eraldamiseks käsitsi läbi.
